PEENARDE RAJAMINE JA ISTUTAMINE


   Et peenart rajada on ennekõike vaja leida asukoht ja siis koht maha märkida. Ettevalmistustega võiks algust teha juba suve lõpus. Esmalt on vaja eemaldada peenralt umbrohujuured, seejärel lisada väetised ja läbi kaevata. Sügisel saab maha panna ka kevadel vara õitsevad sibullilled. Seejärel võib peenar jääda kevadet ootama.
  Lillede istikud istutatakse 3- 4 nädalat pärast peenra ettevalmistamist. Soovituslikud vahekaugused on:
                                                   madalakasvulised püsikud 15 cm
                                                   keskmisekasvulised 20- 25 cm
                                                   suured ja laiuvad taimed 30- 50 cm
  Kui mullapall on kuiv tuleb seda korralikult kasta, vajadusel harutatakse juured lahti. Istutusauk peab olema poole võrra mullapallist suurem. Istutada tuleb pilvise ilmaga või pärastlõunal. Istutada tuleb sama sügavale kui ta enne potis kasvas. Istutamise järel kastetakse taim ning seejärel kobestatakse muld taime ümbert.Kui pärast istutamist katta taim multšiga,tuleb jälgida et juurekaela ümber oleks 5 cm mulda ilma multšita, et ei tekiks liigniiskust. Esimest korda võiks väetada 3-4 nädala pärast peale istutamist.


    HOOLDAMISEL TEHTAVAD TÖÖD

    1. Kastmine.
        Seda tuleks teha vastavalt vajadusele, kuid kindlasti kuumadel suvepäevadel ja põuaperioodil. Kasta tuleks õhtupoolikul. Kinni tuleks pidada reeglist, et vähemate kastmiskordadega antakse rohkem vett. Tihedama ja väikeste veekogustega kastmisel põhjustab taimedel pinnapealse juurestiku arengu, mis on põuakartlik.Vesi peab sattuma põhilisse juurte piirkonda, vähemalt 15- 20 cm sügavusele. Kasvuperioodil vajavad taimed rohkem vett kui sügisel. Paremini hoiavad niiskust rasked savimullad.

 2.Väetamine.
    Väetamiseks võib kasutada nii tahkeid kui vedelaid mineraalväetisi. Samuti sobib kompost. Mineraalseid väetisi kasutatakse kevadel ja suvel, kompostiga sügisel ja kevadel. Püsikute puhul kasutatakse nii lille- kui universaalväetisi.Esimesena väetatakse kevadisi sibullilli. Lämmastikurohke kompleksväetis antakse siis, kui leheotsad on umbes 5 cm mullast väljas. Järgmine väetamine tehakse 4 nädalat hiljem. Viimane väetamine tehakse sügisväetisega augusti lõpus või septembri alguses.
  Tahke väetisega antakse korraga rohkem toitaineid ning väetatakse harvemini. Vedelväetisega aga vähem toitaineid ja väetatakse sagedamini. Igasuguste väetiste kasutamisel tuleb jälgida et see ei satuks taimede lehtedele. See võib tekitada väetisepõletuse. Samuti ei tohi lisada väetist kuiva mulda. Kuivas mullas väetis ei toimi, samuti võivad juured saada väetisepöletuse. Multšitud peenra puhul eemaldatakse multš enne väetise lisamist taimede ümbert.

  3.Kobestamine
     Kobestamine aitab ära hoida umbrohtude kasvu, samuti mullakooriku tekke.Kobestamise puhul muutub muld õhurikkamaks ja hoiab paremini vett.Kobestada tuleks kord nädalas päikesepaistelise ilmaga.

  4. Rohimine
      Rohida tuleks siis kui kobestamist ei tehta nii tihti.

  5. Toestamine
      Toestatakse kõrgekasvuliste raskete õitega püsikute, ning ronivate lillede korral. Taimetoed pannakse peenrasse siis kui taim on kasvanud 1/3 oma kõrgusest.

  6. Äraõitsenud õisi ja inetuid taimeosi lõigatakse ära kogu kasvuperioodi jooksul. Jättes õitsenud õisikud lõikamata väheneb lille dekoratiivsus, sibullilled aga ei pruugi järgmisel aastal õitseda.

  7.Noorendamine.
     Noorendamist vajavad eelkõige vanad püsililled, kui nende õitsemine on vähenenud. Noorendamiseks kaevatakse taimed üles ning jagatakse väikesteks osadeks. Jagatud taimeosad võib kohe tagasi istutada. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsvaid püsikuid noorendatakse sügisel. Suve teisel poolel ja sügisel õitsevaid püsikuid noorendatakse varakevadel.(apr.- mai). Olenevalt püsiku elueast noorendatakse neid keskmiselt 3- 10 aasta järelt.

  8. Piiramine.
      Piiramine tuleb ette võtta võsudega levivate püsikute puhul. Piiramist tehakse kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, kuid parim aeg on varakevad või sügis.

  9. Asendamine.
     Taimede asendamine tuleb ette võtta siis kui mõni taim on hävinud.(külmumine, kuivamine, kahjurid) Istutamisel lisatakse uut mulda, sest vanas mullas olevad hävinud taime juureeritised takistavad uue taime juurdumist.

  10. Kahjustajate tõrjet tehakse vastavalt vajadusele. Enamasti kasutatakse mehaanilist tõrjet, mille käigus korjatakse taimelt kahjurid,kogutakse haigustunnusega lehti ja varsi. Kahjustajatega taimi ei tohi panna komposti (ei hävine) Peamised kahjustajad on:
                                        a) teod (tõrjutakse tuha, lubja või saepuruga)
                                        b) lehetäid (tõrjutakse nõgese- või koirohuleotise,
                                            rasvata piima, tuha, lubja, rohelise seebi või
                                            nõudepesuvahendiga töödeldes)
                                        c) hahkhallitus (tekitab suur õhuniiskus javalguse-
                                            vaegus)
                                        d) jahukaste.
  11.Multši uuendamine tuleb ette võtta vastavalt vajadusele.
  12. Peenraserv tuleks lõigata, et peenar oleks korrektse ja hästi hooldatud välimusega. Esimene lõikamine tuleks teha kevadel esimese üldise hooldusega.
  13. Lillesibulate ülesvõtmine toimub kohe peale lehtede kolletumist (juuli).Sibulad tahendatakse, jagatakse laiali ning istutatakse kasvukohale augustikuus tagasi.
  14.Taimede talveks ettevalmistamine algab sügisel pärast öökülmade saabumist.Maapinnalt lõigatakse kõikide taimede varred, mis ei ole pooligihaljad ega igihaljad. Mõningal juhul soovitatakse varred tagasi lõigata kevadel. Nii koguvad taimed paremini lund, kuid taimeosade all talvituvad kahjustajad väga hästi. Sellisel juhul tuleb varred tagasi lõigata varakevadel enne taime kasvama hakkamist.

Istutuslabidas. Väiksemate taimede ja lillesibulate istutamiseks. Kasutusaegb põhiliselt kevadel.
Hea mugav kasutada.

http://www.gardena.com/ee/garden-care-tools/gardening-tools/kasikuhvel

Kobesti. Kasutan mulla kobestamisel terve hooaja vältel. Ise kasutan sarnast vanaisa tehtud kobestit, aga eeldan et ka see võiks hea olla.

http://www.gardena.com/ee/garden-care-tools/gardening-tools/kasikultivaator-310391/






Kaevamishark. Lillepeenarde ettevalmistamiseks. Kasutan august, september. Mugav tööriist.

http://www.fiskars.ee/tooted/aiandus/kuehvlid-ja-labidad/fiskars-light-kaevamishark-1019603

Kaevamis labidas. Püsikute üleskaevamiseks noorendamise eesmärgil. Mugav ja vastupidav tööriist.

http://www.fiskars.ee/tooted/aiandus/kuehvlid-ja-labidad/fiskars-light-kaevamislabidas-1019605

Käsihark. Püsikute vahelt harimiseks kevadel.
Samaväärne kobestiga.

http://www.fiskars.ee/tooted/aiandus/istutamisvahendid/hark-1000696

Oksakäärid. Okste ja tugevamate varte lõikamiseks kogu hooaja vältel. Käepärased.

http://www.fiskars.ee/tooted/aiandus/oksakaeaerid/singlestep-vaheliti-liikuvate-teradega-oksakaeaerid-1000567






Lillekäärid pistikute tegemiseks. Kõige rohkem sarnanevad kodustele kääridele...

http://www.fiskars.ee/tooted/kaeaerid/fiskarsi-taimede-loikekaeaerid-100348

Murukäärid. Peenra äärest muru lõikamiseks kogu hooaja vältel. Tera saab keerata vastavalt vajadusele.

http://www.fiskars.ee/tooted/aiandus/muruhooldusvahendid/servouelekandega-murukaeaerid-1000589




 Poolkuu raud. Peenraserva korrigeerimiseks hooaja
                                         vältel. Käepärane tööriist
 http://www.gardena.com/ee/garden-care-tools/gardening-tools/aareloikur/

Kastekann. Kasutamiseks kogu hooaja jooksul. Vana hea sissetöötanud variant.






 .

 

           ÕPPEPÄEV RÄPINAS

         Hommikul alustasime klassis teooriaga. Ootasin huviga mis toimuma hakkab, kuna ma ei võtnud osa esimesest õppepäevast kohapeal. Igaks juhuks olid paber ja pliiats stardivalmis. Alustasime meeldetuletusega sellest mis kodus läbi töötatud. Mulle väga meeldisid õpetaja poolsed täiendused ja kommentaarid.Saime ka vastused küsimustele mis tekkisid õppematerjalidega tutvudes. Minu jaoks oli uus see, et ühelegi seemnele ei tee paha külmkapist läbi käimine.
        Edasi suundusime kasvuhoonesse, kus algas praktiline osa: seemnete külvamine ning paljundamine pistikute teel.Sain häid praktilisi nõuandeid kui niiske peaks olema muld ja kuidas mulda koige paremini kassettidesse panna.Ka saime teadmisi sellest kuidas määrata mulla omadusi ja millist mulda kasutada.Täiesti puudusid mul teadmised pistikutest paljundamise kohta.Kui mitu erinevat varianti!
         Kahjuks ei olnud võimalust kasvuhoones midagi kirja panna. Mul puudus võimalus ka pildistamiseks. Nii et pean leppima sellega mis mälusopist tasapisi meelde tuleb.

Püsililled jaotatakse sibullilled, vee- ja kaldataimed, kiviktaimlalilled ning juur- ja risoompüsikud.


   SIBULLILLEDE säilitusorganiks on
           Sibul (mis koosneb sibulakannast, juurtest ning kuivanud sibulasoomustest)
           Mugulsibul (mis meenutab väliselt sibulat.Lihakaid soomuseid ei ole.)
          Mugul (on juurest, varrest või võsust tekkinud maaalune säilitusorgan, mis sisaldab vett ja toitaineid)
          Risoom (on vars, mis moodustab nii võsusid kui varsi)
  Sibullilli on nii kevadel, suvel kui ka sügisel õitsejaid. Need sibullilled kes talvituvad avamaal on külmakindlad. Need kes ei talu pinnase läbikülmumist on külmaõrnad.Enamik sibullilli on valguselembesed, kuid on ka varju- ja poolvarju eelistavad ning varju taluvad.Teadma peaks kaseda kas taim on kuivalembene või niiskuslembene.Väga oluline on ka mulla happelisus. Lillepeenart tehes võiks uurida ka seda kas nad on madalakasvulised, keskmise kõrgusega või kõrgekasvulised.

    VEE- JA KALDATAIMED klassifitseeritakse
            Veesisesed(kinnituvad juurtega veekogu põhja, õied ulatuvad üle veepinna)
            Ujulehelised(kinnituvad juurtega veekogu põhja või ujuvad kinnitamata veepinnal.)
            Veepealsed (kinnituvad juurtega veekogu põhja, kuid enamus taime kehast ulatub kõrgele üle veepinna.)
  Ka veekogus paiknemise järgi liigitatakse neid;
            sügavas vees( 80- 100 cm)
            madalas vees (10- 30 cm)
            sootaimed (kuni 10 cm)
            kaldataimed (püsivalt niiske muld veekogu vahetus läheduses)
  Vee ja kaldataimi liigitatakse ka valguse vajaduse järgi:valguslembesed, poolvarjus kasvavad ja varjulembesed. Ka peab teadma kas nad on kevadel või suvel õitsevad.

     PALJUNDAMISKS kasutatakse kahte viisi: generatiivset(kasutatakse seemneid) ja vegetatiivset (vars, juur, leht)
  Generatiivne paljundamine on enim levinud suvelillede paljundamisel, vähem aga püsilillede paljundamisel. Püsilillede puhul kasutatakse seemneid juhul kui ei saa puhmast jagada või kui soovitakse saada palju taimi. Seemnetega paljundades saadakse hea juurestikuga vastupidavad taimed.Seemned jagatakse kiiresti idanevaks (5-30 päeva) ja kaua idanevateks (mitu kuud kuni paar aastat.) Enamus püsikute seemneid külvatakse sügisel (okt. algus) sest külvide läbikülmumine soodustab idanemist. Külvikoha muld ei tohiks kannatada liigniiskuse all.


PÄIKESELINE, KUIV JA TOITAINETEVAENE MULD
Soovitan kasutada:
          karukell http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/aas-karukell050505aa239.preview.jpg
          mägisibul http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1694.jpg
          kassisaba http://www.eliseaed.ee/cache/eliseaed/public/product_img/_240x500x0/1502_1882_Veronica_spicata.jpg

 POOLVARJULINE TOITAINETERIKAS MULD
 Soovitan kasutada:
           alpikann http://www.toataimed.eu/pildid/thumbs/302
           lumekupp https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_4_17882930.jpg
           liilia http://liilialilled.ee/sites/default/files/Canova.jpg

VARJULINE, HAPPELINE MULD.
           püvilill https://encrypted-tbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQS3YPJsZKkGumaW1UEksSoUKLEMuFxYbY6zDUHDOdgjgll4KxJ
           tiigerliilia https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQ2IUoNOLUeqy2yOuKg5GSShwdsO0fNfs2z5yYC5vvx-aqk5Civ8A
           murtudsüda https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSGHuVcKj4502qNJMKYC9KsrxOwopW2994HAssowJCaV2eGedvOWg

PÄIKESELINE, LIIGNIISKE MULD
          hosta http://america.pink/images/1/9/9/5/9/6/4/en/3-hosta.jpg
          bergeenia https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQZr8EaFgnH-EzoiTg-Up8q-c8DxAvDOtuRQT1PQERo8kI1D4_i
          varsakabi https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRamukskTQNU9wuSiv25bliHehjIb2mPaCioh5sgariJh4QaU6Z

    

Püsilillede klassifikatsioon

  Püsililledeks nimetatakse taimi,mille eluiga on pikem kui 2 aastat.Kuna nad kasvavad ühe koha peal palju aastaid,kohaneb nende juurestik vastavalt kasvukohale.Kui püsikuid muretseda,tuleks esmalt arvestada nende vajadusi mullastiku ja valguse suhtes.On olemas valguslembesed, poolvarjus kasvavad, varjulembesed ja taimed kes kasvavad hästi kõigis neis tingimustes.
  Püsikuid liigitatakse lühiealisteks (3 kuni 5 aastat), keskmise ealisteks (8 kuni 10 aastat) ja pikaealisteks (üle 10 aasta). Samuti tuleb teada püsikute külmakindlust:
                      a) külmakindlad, kes talvituvad katmata
                      b) külmaõrnad, kestulevad talveks jahedatesse siseruumidesse viia.
   Püsikud jaotatakse veel omakorda juurpüsikuteks. risoompüsikuteks ja sibulpüsikuteks.
   Kasvukohta valides tuleks arvestada ka nende looduslikku päritolu. Need on: stepid, kõrgmäestikud,, niidud ja rohumaad, metsad, sood, jõed ja järved.
   Väga olulised on ka mulla omadused.Jälgida tuleks toitainesisaldust, happesust ja niiskuse sisaldust.
   Kui kõiki neid tingimusi täita peaks püsikud end hästi tundma.